Raamatus Peopleware, mida hiljuti uuesti lugema sattusin, viitavad autorid mitmele mõtlemapanevale uurimusele programmeerijate produktiivsusest.
Loo moraal: parimaid tasub hoida.
Card sorting ehk kaartide sorteerimine on üks vahva meetod, mida palju kasutatakse infoarhitektuuri loomise projektides. Infoarhitektuuri loomine tähendab süsteemi kirjeldamist, kuidas informatsioon on grupeeritud, milline on süsteemi struktuur ja selles navigeerimise viisid ning milline on kasutatav terminoloogia.
Antud meetodit võib kasutada uue veebisaidi disainimisel, samuti olemasoleva saidi ümberstruktureerimisel: näiteks kui kasutajad on hakanud kurtma, et veebisaidil on meeletu hulk informatsiooni ning enam pole võimalik mõistliku aja jooksul midagi leida. Vahel kasutatakse seda meetodit ka kataloogis toodete jagamiseks gruppideks, rakenduse abitekstide või isegi raamatute sisu struktureerimiseks, samuti menüü ning alammenüüpunktide paikapanemiseks tarkvara rakendustes. Menüüstruktuuri korrastamiseks on see üks lihtsamatest, samas aga palju kasu andvatest meetoditest, vähe aega ja muud ressurssi nõudev.
Kaartide sorteerimise abil on võimalik välja selgitada, milliseid menüüpunkte on raske leida ja klassifitseerida ning millised kasutatud terminid on raskesti arusaadavad. Meetod võimaldab kindlaks teha, kuidas inimesed grupeerivad mingeid asju, ning pärast luua selliseid struktuure, kus suurem osa inimesi suudab lihtsamini leida vajalikke asju.
Enne testimist tuleb selgeks teha selle eesmärk, hoolikalt välja valida info, mida hakatakse grupeerima, valmistada ette kaardid ning valida testkasutajad.
Sõltuvalt eesmärgist tuleb valida meetodi tüüp. Kui on vaja lisada infot olemasolevasse struktuuri või on teada, et gruppe muuta ei saa, siis parem on kasutada „kinnist“ kaartide sorteerimist (closed card sorting), kus grupid on ette antud. Kui on aga vaja saada ideid, kuidas võiks veebisaidi või rakenduse sisu jagada, siis tasub kasutada „avatud“ kaartide sorteerimist (open card sorting). Siis saavad testkasutajad moodustada ise oma gruppe ja nimetada neid oma äranägemise järgi.
Soovitav on valmistada 30-100 kaarti. See hulk on piisav selleks, et oleks võimalik moodustada gruppe, samas ei tüdine inimesed neid sorteerides nii kiiresti ära. Sõltuvalt situatsioonist on soovitav kaasata 5-15 testkasutajat, eriti neid, kes hakkavad hiljem antud süsteemi kasutama, ehk süsteemi lõppkasutajaid.
Testimine toimub nii, et kasutajale antakse kaardid, mille peale on kirjutatud menüüpunktid või näiteks tootenimetused. Ülesandeks on jagada kõik kaardid (etteantud) gruppideks vastavalt oma tunnetusele. Testkasutaja võib lisada omapoolseid menüüpunkte ning jagada olemasolevaid mitmeks punktiks. Samuti võib ta anda paremaid nimetusi menüüpunktidele ja gruppidele. Testi tegemine võtab aega sõltuvalt kaartide hulgast umbes üks tund. Testkasutajate kommentaarid ja arvamused võivad olla väga väärtuslikud. Soovitan ka need kirja panna ning hiljem kasutada tulemuste analüüsimisel ning struktuuri koostamisel.
Kui testid on lõppenud, algab tulemuste kokkupanemine ja analüüs, seejärel uue struktuuri disainimine ja prototüübi valmistamine ning selle testimine. Andmete analüüsimiseks võib kasutada erinevaid meelepäraseid meetodeid, eesmärk on välja tuua ühised tunnused grupeerimisel. Kõige tihedamini välja toodud gruppe kasutatakse veebisaidi või rakenduse infoarhitektuuri loomisel.
Kaartide sorteerimist võib läbi viia ka tarkvaralisi vahendeid kasutades. Eeliseks on see, et andmed salvestatakse automaatselt programmi ning tulemusi saab samas ka analüüsida. Samuti on võimalik kaasata rohkem inimesi ning ka neid, kes asuvad kaugemal, ega saa testimiseks kohale tulla. Mõned näited kaartide sorteerimise rakendustest: WebSort (websort.net), OptimalSort (www.optimalsort.com), CardSword (cardsword.sourceforge.net).
Eelmisel aastal ilmus kaartide sorteerimisest ka esimene raamat: ”Card Sorting: Designing Usable Categories”, milles tuntud infoarhitektuuri loomise ekspert ja interaktsioonidisainer Donna Spencer kirjeldab meetodit väga põhjalikult ning toob välja arvukalt näiteid (rosenfeldmedia.com/books/cardsorting).
Meeldivat ja tulemuslikku sorteerimist!
Olen viimasel ajal sattunud huvitavasse olukorda – rääkides tarkvaraarendajatele kasutajakesksete meetodite kasulikkusest, olen pidanud alustama selgitamisest, et see ei ole teie peksmise tööriist 
. See ajendas mind kirja panema mõned faktid ja tõdemused, millega oma töös ikka ja jälle kokku puutun.
Hiljuti pidasime ühe Eesti tarkvaraarendusfirmast kliendiga seminari, teemaks agiilne arendus ja lepingud. Praeguseks on pea igaüks – nii tellijad kui täitjad – nõus, et 90% juhtudest on erinevate agiilse arenduse elementide kasutamine tarkvaraarenduses hea mõte, mis hoiab kokku nii aega, raha kui kõigi asjaosaliste närve. Nendest elementidest vast tähtsaim on põhjaliku detailanalüüsifaasi asendamine paindlikuma mudeliga, kus projekti skoop saab pidevalt täieneda ja muutuda vastavalt tellija tagasisidele.
Seda teoorias. Praktikas tekib tavaliselt küsimus, kuidas seda lepingu vormi valada, nii et riskid mõlema poole jaoks (eeldades välist partnerit) maandatud oleks. Variante on mitmeid, allpool mõned näited:
Ülaltoodu ei olnud mõistagi lõplik loetelu, täpne mudel sõltub lõpuks ikkagi situatsioonist. Rohkem lugemist leiab nt Alistair Cockburni blogist.
Reedel, 19. veebruaril toimunud pidulikul aktusel anti Trinidad Consulting’ule üle Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskuse (SMIT) auhind “Hea arenduspartner 2009″.
SMIT koordineerib IKT’d kogu Siseministeeriumi haldusalas ning kõikidest välistest partneritest olime ainsad, keda niimoodi tunnustati. SMITi direktori Mari Pedaku sõnul oli Trinidad Consulting ainus arenduspartner, kes 2009. aastal kõik projektid õigeaegselt tarnis.
Aitäh SMITile ja tiimile!
Kui räägime kasutatavustest veebidest, siis ei ole harv juhus, kui öeldakse, et spetsialist hindas kõikidele standarditele vastavust ja veebi kasutatavus hinnati heaks. Paraku ikkagi kasutajad kurdavad ja kasu veebist on kasin. Ja tegelikult on see ainult üks kurb uudis, teine veelgi kurvem uudis on see, kui öeldakse, et meie disainer tegi kõik vastavalt kasutatavuse nõuetele ja ikka on sama olukord.
Tere! Olen Ander ja Trinidadi tiimis on minu põhifookus agiilmetoodikate, eriti Scrumi, juurutusega seotud küsimused. Enne Trinidadi asutamist töötasin jupp aega Eesti ühe suurema spetsiaaltarkvara arendaja AS Tieto Eesti arendus- ja tootmisjuhina, samuti olen abiks olnud Webmedia toimetamistes. Siin blogis hakkan aeg-ajalt kirjutama erinevatel tarkvara arendusprotsessiga seotud teemadel, millega igapäevatöös kokku puutun.
Tere, armsad kolleegid ja kasutatavuse huvilised!
Alustuseks soovime kõigile head uut aastat ja loodame, et kõigil juba plaanid uue ning parema teostamiseks ikka olemas
Paljud teist osalesid meie poolt korraldatud World Usability Day tähistamisel (seminari materjalid leiad meie veebilehelt: http://www.trinidad.ee/world-usability-day-2009/) ja toona lubasime regulaarse uudiskirjaga algust teha. Plaan on selle valdkonna teemasid võimalikult laia perspektiiviga kajastada, sagedusega kord paari kuu jooksul.
Trinidadis toimub jaanuaris terve hulk väikseid kasutatavuse töötubasid. Õpetame konkreetseid töövõtteid, mille kasutamiseks ei pea olema kasutatavuse spetsialist. Töötoad on praktilise suunitlusega ja kõike õpitut saab kohe läbi proovida.
Täpsem info toimumise ja vormi kohta:
Maailma Kasutatavuse Päeva seminar on selleks korraks läbi saanud. Täname Teid kõiki osalemast ning meiega kasutatavuse teemal arutlemast. Hea on tõdeda, et Eestis on nii palju kasutatavusest huvitatud inimesi .
Seminari materjalid on üleval Trinidad Consulting veebilehele aadressil http://www.trinidad.ee/world-usability-day-2009/.
Kohtumiseni järgmise aasta seminaril,
Hegle
NB! Ajakavas on toimunud väike muudatus!
Tuletame meelde, et juba sel reedel toimub World Usability Day raames Tallinnas kasutatavuse seminar. Oma praktilisi kogemusi jagavad Eesti ettevõtjad ja ametnikud. Üritus toimub vabas vormis, kus kõikidel osavõtjatel on õigus arvamust avaldada.
Ürituse kava:
Päeva juhatab sisse moderaator Hegle Sarapuu Trinidad Consultingust.
Meil on Sulle täna kohe mitu head uudist – esimene nendest oli, et Trinidad Consulting korraldab taas tasuta kasutatavuse seminari World Usability Day (e. WUD) tähistamiseks ning seekord koos Webmedia AS-ga. Lisainfot leiad kasutatavuse seminari postitusest.
Teine hea sõnum on aga see, et otsustasime oma tiheda töögraafiku veel tihedamaks muuta ning kingime ära kaks tööpäeva.
Ühe spetsialistipäeva kingime WUD osalistele, kes aitavad meil veel paremaks saada ja täidavad seminari lõppedes tagasisidelehe. See, kui palju meid seal kiidad või laidad, ei mängi rolli, auhinna loosime välja kõikide vastajate vahel. Seega, tule 13. novembril kohale ja anna meile peale üritust teada, mida sellest seminarist arvasid.
Teine spetsialistipäev läheb auhinnaks meie blogi kommenteerijatele. Kindlasti oled leidnud mõne Eesti veebilehe, kus palju head ja huvitavat sisu – ent mis võiks olla palju populaarsem, kui vaid veebilehe kasutusmugavus veidi parem oleks. Anna meile teada, millise hea (Eesti) veebilehe võiks veel paremaks muuta! Jäta oma kommentaar antud postituse alla ning kõigi vastanute vahel loosime välja 8 tunni jagu kasutatavuse töid.
Niisiis loosime välja tervelt kahe tööpäeva jagu kasutatavuse töid ja võidulootus on nii Maailma Kasutatavuse Päeva seminaril osalejatel kui siinses blogis kommenteerijatel.
Tegemist on täistööpäevaga selle aasta detsembri- või jaanuarikuus, mida tunnikaupa jupitada ei saa. Mida selle päeva raames Sinu heaks teha saame, võime juba koos otsustada vastavalt Sinu vajadustele – on selleks analüüsid, konsultatsioonid, koolitused või sootuks midagi muud.
Kohtume seminaril ja mõnusat kommenteerimist!
