Oleme vahest liiati kinni mõttes kuidas kasutatavuse töö on alati (iga projekti jaoks) eraldi tellimustöö ja kaks projekti on alati väga erinevad nii ülesehituselt, liideselt kui ka protsessilt.
Tegelikult ei ole võimalik rohkem eksida. Suur hulk projekte on oma olemuselt pigem koopia (õnnestunud või siis mitte).
Ma ei ütle, et alati kopeerides me saame kogu töö alati tehtud vaid seda, mida rohkem me saame kopeerida seda turvalisem on projekt kasutajale või protsessi puhul tellijale.
Kasutajaliidese standardeid saab olla mitmeid – nt. võime luua kasutajaliidese loomise standardi, kasutajaliidese visuaalse keele standardi, kasutajaliidese kasutatavate komponentide kasutamise standardi või kasutajaliidese kasutatavuse põhimõtete standardi.
Igaüks neist defineerib erinevat “turvalisust”. Samuti töötab neist igaüks vaid teatud piirini. Samas hästi rakendatud standard vähendab oluliselt riski ebaõnnestumiseks kasutajaliideste loomisel ning ka kasutajaliidese loomise kulu.
Standard võib olla üldisem (nt. riiklik, platvormikeskne) või konkreetsem (nt. firma, tellija, projektile kirjutatud).
Kasu hulk sõltub loomulikult rakendamise hulgast ning ka standardi juurutamise õnnestumisest. Kindlasti tähendab see ka seda, et standardi enda välja töötamine ei tohi olla liiga kallis.
Välja töötamiseks tuleks kulutada kalendriajas mitte oluliselt rohkem, kui 3 kuud. Selle ajajooksul peavad kõik standardisse minev olema kooskõlastatud (ja konsensus saavutatud) kõikide rakendavate osapoolte esindajatega (tegu ei ole demokraatiaga 
, samas võid manguda, paluda ja muid nõkse kasutada).
Väljatöötamine on alles esimene samm. Peale seda ei juhtu iseenesest midagi. Hea juurutus tähendab tihti turundust, koolitust, välja töötatud tööriistu/vahendeid ning ka lihtsalt arusaadavaid rakendamise juhendeid.
See kõik tuleb hoida lihtsa ja selgena, mis lihtsustab oluliselt juurutamist.
Nii saab keskenduda keerulisemate kasutajaliidese probleemidele keskendamisele ning suurem osa saab valmis vastavatele kokkulepetele.
Edu standardimisel ja selle tööle panemisel
standardid sucks (allowed\ not allowed), guidelines tekitamine (stupid solutions = avoid, good solutions, excellent solutions) on juba inimlikum lähenemine
Antud kontekstis, kui räägime majasisesest juhendite kogust või nõuete kogust, on vahe vaid emotsionaalne. Võibolla kasutatakse juhendit rohkem kui standardit
. Kõik sõltub ülemusest ja organisatsiooni kultuurist.
Küll pean siinkohal mainima, et standardit on lihtsam jälgida ja kasutada, kuna see on konkreetsem.