Oleme vahest liiati kinni mõttes kuidas kasutatavuse töö on alati (iga projekti jaoks) eraldi tellimustöö ja kaks projekti on alati väga erinevad nii ülesehituselt, liideselt kui ka protsessilt.
Tegelikult ei ole võimalik rohkem eksida. Suur hulk projekte on oma olemuselt pigem koopia (õnnestunud või siis mitte).
Paraku, ei saa ka liiga suurest kasutatavusele mõtlemisest (ja ka kõikide meetodite õigest kasutamisest), ära hoida kehvemapoolse keskpärase kasutatavusega infosüsteemi loomist.
Kujutage ette tellija imestust, kui projekt justkui läheb edukalt ja siis esitatakse talle süsteem, mis logiseb loogika vigadest :S.
Paraku on mul õnnestunud olla paari sellise süsteemi loomise tunnistajaks 
.
Olgem ausad, ega kasutatavus nüüd mingi viagra ei ole, millele kogu maailm tormi jookseb. Ja siit tulebki küsimus, kuidas siis kasutatavust müüa? Panen oma leiud ja katse-eksituse meetodil saadud teadmised siia kirja.
Aitäh kasutatavuse eest! Äripoole ja IT kõrval on nüüd pildil ka kasutaja, kes on õnnelikum ning tehnoloogia kasutamisest vähem frustreeritud. Teene kogu inimkonnale ja maailm on parem paik!
Kuid mis on see kasu, mida saab projekti rahastanud ettevõte?
Teinekord projekte alustades tekib soov tellijaga riielda ning siis tahaks täitjaga riielda. Niimoodi sõbralikult ja tulevikku suunatult.
Oled sa proovinud mõne omavalitsuse lehelt vajalikku infot leida – tulutult? Või avastanud, et lubatud e-vormi asemel saad allalaetava pdf-dokumendi, mis tuleb ikkagi paberil täita ja posti panna? Või jõudnud tõdemusele, et ametniku vastuvõtuks aja reserveerimisele ja kohal käimisele võib kuluda vähem aega kui segases veebistruktuuris õige asjani jõudmiseks?
Rõõm on näha, et viimasel ajal on ka riigihangetes järjest rohkem näha tellijapoolset soovi kasutada agiilset arendusmetoodikat, sh ka suurtes, ~5 MEEK projektides. Riigihangete seadus ja vahel ka EL fondide nõuded seavad sellele omad piirangud (tihti peab tellija ostma konkreetset asja fikseeritud hinnaga, isegi kui see pole kaugeltki optimaalne lahendus), aga nendest saab üle ja mööda, kui mõlemapoolne tahe olemas.
Vt ka varasem postitus agiilsete lepingute teemal.
Mitmete uuringute tulemused kinnitavad, et personali pühendumus tööle mõjutab otseselt firma finantstulemusi, edukust ja arengut. Näiteks, Gallup’i töötajate pühendumuse uuringu järgi teenisid ettevõtted, kus töötajate pühendumus on väga kõrge, 72% rohkem kasumit aktsia kohta kui firmad, kus personal ei ole nii pühendunud. Arvatakse isegi, et seos töötajate pühendumuse ja firma edukuse vahel on kõige tugevam võrreldes teiste personali töösse suhtumise näitajatega.
Kasutajakeskse disaini meetodid on protsess, millega saad parendada nii patja, veebi kui ka teenindusprotsessi. Seetõttu on võimalik läbi sellise tegevuse tõsta oluliselt ka arendusprotsessi efektiivsust ja kliendisõbralikkust.
Miks on organisatsioonides uute metoodikate juurutamine nii keeruline? Miks erinevad initsiatiivid tihti läbi kukuvad?
Lihtne on öelda, et inimesele on omane soov hoida status quo’d ning seetõttu töötab ta uutele asjadele vastu, või vähemalt pole eriti entusiastlik nendega kaasa tulema. Samas saavad inimesed täiesti vabatahtlikult ja rõõmuga lapsi ning ma pole veel (õnneks) ühtegi metoodikat näinud, mis elu nii põhjalikult pahupidi keeraks kui lapse sünd :-)
Ilu ja kasutajakogemuse suhe – Donald Norman on oma raamatus Emotional Design kirjutanud, et ilusaid asju on lihtsam kasutada või vähemalt peetakse lihtsamalt kasutatavaks.
Kolmapäeval, 17 märtsil toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatav iga-aastane Infoühiskonna konverents. Keskseteks teemadeks olid roheline IT ja avaliku sektori roll sotsiaalses meedias. Olin kohal, sest ka kasutatavus toetab rohelist IT’d ja seda läbi toodete ning teenuste eluea pikendamise ja võimaluste parema utiliseerimise.
